Bruno O'Ya oli musikaalne tüüp juba varases nooruses. Oma muusikalise alghariduse sai ta Artur Kapi käe all. Hiljem õppis ta suures osas täiesti iseseisvalt lisaks veel akordioni-, kitarri-, kontrabassi-, oreli- ning klaverimängu ja laulmist. Tallinna 22. keskkooli ajal mängis ta tantsuorkestris akordioni.

Tema laulja- ja muusikukarjäär sai alguse Tartu Riiklikus Ülikoolis õppimise ajal, kus mängis populaarses tantsuorkestris. Estraadilauljana alustas ta 1957. aastal Riias, kuhu kolis Riia VEF-i korvpallimeeskonnaga ühinemisel. Esialgu mängis mees kutselises tantsuorkestris kitarri, hiljem ka laulis. O'Ya ja tema orkester olid väga populaarsed eriti seetõttu, et lauldi inglise keeles ning kaasaegseid laule, mida raadios parasjagu mängiti.

Oma muusikukarjääri jooksul jõudis ta mängida ja laulda paljudes erinevates koosseisudes. Ta on laulnud koos Poola Raadio bigbändiga, Gustav Bromi bigbändiga Tšehhoslovakkias ning Eesti Raadio orkestriga Peeter Sauli juhatusel. Enda sõnul kõige kaalukamaks bändiks, kus tal mängida õnnestus, oli Riia Estraadiorkester (REO), millega käidi mööda avarat NSV Liitu esinemas ning satuti ka Tartusse ja Tallinnasse.

1960ndate alguses huvitus O'Ya järjest enam džässmuusikast, mis Lätis tollal suuremat populaarsust kogus. Ta oli koos bassimängija J. Āķisega üks Riia Kinostuudio noorte komsomoliklubi alluvuses toimiva džässiklubi asutajatest. Sel ajal pandi kokku parimatest mängijatest orkester. O'Ya oli ka peamine eestvedaja ja loominguline ideoloog esimese Läti džässifestivali (1962) toimumise juures. Ta on osalenud ka džässifestivalidel ka Eestis.

O'Ya andis elu jooksul üle hulgaliselt soolokontserte, on esinenud loendamatul arvul kontsertidel orkestri- ja bändiga ning on lindistanud laule nii Poolas, Tšehhoslovakkias kui Soomes. Ta on ühtlasi kirjutanud kümneid viise ja hulgaliselt laulutekste. Aktiivse muusikukarjääri lõpetas ta aastal 1971.